Tegevused
Tähtis on meeles pidada, et kuulamine ja kõnelemine on lugemis- ja kirjutamisoskuse seisukohalt tähtede harjutamisega võrdselt olulised ning ka nende tegevuste arendamisega tuleks alustada varakult. Eesti keele õppimisel on oluline eelkõige hääldus ja häälikulise analüüsi oskus, näiteks oskus eristada tugevat ja nõrka häälikut või lühikest, pikka ja ülipikka häälikut. Esmajärjekorras on oluline pöörata tähelepanu suulise kõne arendamisele, hääldamisele ja kuulmistajule, kuivõrd see loob vundamendi lugemisele ja kirjutamisele. Suulise kõne arendamisega kogutakse sõnavara ning laiendatakse keelelist rikkust. Mida suurem on lapse sõnavara ja mida arenenum on tema lauseehitus, seda kergem on tal aimata, milline sõna üksikutest häälikutest tekib ning kuidas lause võib lõppeda.
Tähtede õppimise eelduseks on taju, mälu ja motoorika areng. Lapsevanem ja lasteaiaõpetaja saavad omalt poolt lapse arendamisel palju ära teha veel enne, kui tähtede õppimine reaalseks vajaduseks muutub. Jaapanlased peavad oma laste kõrge intelligentsuse üheks aluseks just sõrmede motoorika arengut väga varasest lapseeast alates. Peenmotoorika mõjutab taju selliseid omadusi nagu tähelepanu, mõtlemine, ruumiline taju, koordinatsioon, kujutlus, mälu ja kõne. Lapse kasvades on motoorika abiks nii riiete selgapanemisel kui ka lugemisel ja kirjutamisel. Lapse käelise tegevuse arendamine on oluline just esimeste eluaastate jooksul. Peenmotoorika areng on kirjutamise harjutamise eelduseks – kui käeliste tegevustega pole enne piisavalt tegeletud, jääb ka areng tähtede kirjutamise õppimisel aeglaseks.
Lugemis- ja kirjutamisoskus ei tule seega üleöö, vaid eeldab lapse ja täiskasvanu järjepidevat koostööd. Läbi mänguliste tegevuste saab seda protsessi aga muuta lihtsamaks ning mõlemale osapoolele rõõmu valmistavaks tegevuseks.
Seega on tarvis lastele pakkuda tunnetustegevust arendavaid ülesandeid.
Kõnetegevuse liigid on suulise kõne puhul kuulamine ja rääkimine, kirjaliku kõne puhul lugemine ja kirjutamine. Kuulamine ja rääkimine ongi esmased suulised keelevormid, millega tegeldakse koolieelses eas. Kirjaliku kõne puhul kujundatakse koolieelses eas lugemis- ja kirjutamisvalmidus. Kirjaliku kõne omandamine algab siis, kui lapsel on välja kujunenud eeldused lugema ja kirjutama õppimiseks. Lugemisel ühinevad silma ja kõrva töö ning suu ütleb selle töö tulemuse välja algul sõnana, vilumuse kujunedes sõnadest moodustuva mõtet kandva lausena ja seejärel ka lausest koosneva loona. Enamik lapsi on enne kooli lugemisest ja kirjtamisest huvitatud ja selle põhjuseks on tundlikkusperiood, mis aitab lapsi nende oskuste omandamisel. Kuna koolieelses eas on eriti oluline psüühiliste protsesside areng, tuleks lasteaias erinevaid tegevusi läbi viia nii, et need moodustaksid lapse tervikliku vaimse arengu jaoks soodsa keskkonna – mängude, uurimise-avastamise, arutluste ja muu eakohase tegevusena, kasutatavad töövõtted peaksid looma võimalusi tajude ja mõtlemise arenemiseks avaramalt kui konkreetse oskuse õppimiseks vajalik.
Tähtede õppimise eelduseks on taju, mälu ja motoorika areng. Lapsevanem ja lasteaiaõpetaja saavad omalt poolt lapse arendamisel palju ära teha veel enne, kui tähtede õppimine reaalseks vajaduseks muutub. Jaapanlased peavad oma laste kõrge intelligentsuse üheks aluseks just sõrmede motoorika arengut väga varasest lapseeast alates. Peenmotoorika mõjutab taju selliseid omadusi nagu tähelepanu, mõtlemine, ruumiline taju, koordinatsioon, kujutlus, mälu ja kõne. Lapse kasvades on motoorika abiks nii riiete selgapanemisel kui ka lugemisel ja kirjutamisel. Lapse käelise tegevuse arendamine on oluline just esimeste eluaastate jooksul. Peenmotoorika areng on kirjutamise harjutamise eelduseks – kui käeliste tegevustega pole enne piisavalt tegeletud, jääb ka areng tähtede kirjutamise õppimisel aeglaseks.
Lugemis- ja kirjutamisoskus ei tule seega üleöö, vaid eeldab lapse ja täiskasvanu järjepidevat koostööd. Läbi mänguliste tegevuste saab seda protsessi aga muuta lihtsamaks ning mõlemale osapoolele rõõmu valmistavaks tegevuseks.
Seega on tarvis lastele pakkuda tunnetustegevust arendavaid ülesandeid.
Kõnetegevuse liigid on suulise kõne puhul kuulamine ja rääkimine, kirjaliku kõne puhul lugemine ja kirjutamine. Kuulamine ja rääkimine ongi esmased suulised keelevormid, millega tegeldakse koolieelses eas. Kirjaliku kõne puhul kujundatakse koolieelses eas lugemis- ja kirjutamisvalmidus. Kirjaliku kõne omandamine algab siis, kui lapsel on välja kujunenud eeldused lugema ja kirjutama õppimiseks. Lugemisel ühinevad silma ja kõrva töö ning suu ütleb selle töö tulemuse välja algul sõnana, vilumuse kujunedes sõnadest moodustuva mõtet kandva lausena ja seejärel ka lausest koosneva loona. Enamik lapsi on enne kooli lugemisest ja kirjtamisest huvitatud ja selle põhjuseks on tundlikkusperiood, mis aitab lapsi nende oskuste omandamisel. Kuna koolieelses eas on eriti oluline psüühiliste protsesside areng, tuleks lasteaias erinevaid tegevusi läbi viia nii, et need moodustaksid lapse tervikliku vaimse arengu jaoks soodsa keskkonna – mängude, uurimise-avastamise, arutluste ja muu eakohase tegevusena, kasutatavad töövõtted peaksid looma võimalusi tajude ja mõtlemise arenemiseks avaramalt kui konkreetse oskuse õppimiseks vajalik.
Suulise kõne arendamine(näiteid)
Muinasjuttude ettelugemine
Pildimaterjali põhjal jutustamine
Liisusalmid vms naljalaused sama häälikuga algavatest sõnadest
Foneemikuulmise arendamiseks sobivad nn tähelepanumängud häälikutega
Huvi äratamine lastekirjanduse vastu
Motiveerimine lugemise ja kirjutamise katsetusteks
Kuulmistaju arendamine jne.
Muinasjuttude ettelugemine
Pildimaterjali põhjal jutustamine
Liisusalmid vms naljalaused sama häälikuga algavatest sõnadest
Foneemikuulmise arendamiseks sobivad nn tähelepanumängud häälikutega
Huvi äratamine lastekirjanduse vastu
Motiveerimine lugemise ja kirjutamise katsetusteks
Kuulmistaju arendamine jne.
Tajude arendamine
|
Ülesanne:
Vaata, kas numbrid on ühesugused: 22345689.................... 22335689 91919191.................... 91919191 76543221.................... 76543121 34353637.................... 34358637 85965531..................... 85965531 12345678..................... 12335678 55533322......................52533322 44441444...................... 44414444 99669999......................99996699 |
Silma/käe koostöö
Raamat isale. Autor J.Veskiväli
|
Lauseid järelekordamiseks
|